Champagne Gallimard Cuvée de Reserve Brut Blanc de Noirs – šampanja, mis valmistatud ainult Pinot Noir' viinamarjadest Côte des Bar piirkonnast. Les Riceys savikas lubjakivine pinnas annab täidlase ja kompleksse maitseprofiili, mida iseloomustavad küpsed punased puuviljad-marjad, röstised ja mineraalsed nüansid. 

Täidlust lisab tammevaadis hoitud reservveini lisamine 30% ulatuses, lisaks veel 10% Solera meetodil paljude erinevate aastakäikude seguveini lisamine ja tulemusena ei ole selles veinis domineeriv mitte niivõrd hape vaid pehme ja kreemikas täidlus. Kui austrid jm mereannid küsivad kõrgemat hapet ja mineraalsust, siis Blanc de Noirs šampanjadega on lihtsam täiendada rohkemate maitsega pühademeeleolus toiduvalikuid.

Tänu püsivale temperatuurile ja ideaalsele niiskusele pakub 17. sajandist pärit kivivõlv optimaalseid küpsemistingimusi šampanjadele, mis saavad Gallimardi keldris rahus küpseda sageli üle 5 aasta.

Les Riceys on väike piirkond, kus enamus tootjaid on väikesed perefirmad. Gallimard Père et Fils veinimaja ei ole selles osas erand - Gallimardi perekond on tegutsenud juba kuue põlvkonna jagu, keskendudes kvaliteetse käsitööna valminud šampanja tootmisele. Täna haldavad Didier ja tema poeg Arnaud 12 hektarit viinamarjaistandusi. Viinaaiad asuvad peamiselt Kimmeridžiaegsel pinnasel, mis annab veinidele iseloomuliku mineraalsuse ja elegantsi. 85% on Pinot Noir ja 15% Chardonnay viinamarjade all.

Les Riceys kimmeridžaaegne pinnas pärineb Jura ajastu hilisfaasist, nii umbes 150 miljonit aastat tagasi. Pinnas koosneb peamiselt lubjakivist, savist ja merelistest fossiilidest. Seda tüüpi pinnast peetakse veinikasvatuseks erakordselt sobivaks, eriti Chardonnay ja Pinot Noir jaoks.

Pinnas on rikkalik mineraalainete poolest, mis annab viinamarjadele mineraalsuse ja värskuse. Seda esineb Prantsusmaal mitmes olulises veinipiirkonnas, sealhulgas Champagne'i lõunapoolsetes osades (nagu Côte des Bar), Chablis's Burgundias ja mõnes paigas ka Loire'i orus. Pinnase koostis võimaldab juurtel tungida sügavale, ammutades mineraale ja niiskust, mis veinile toob peenekoelise happesuse ja kauakestva järelmaitse

Les Riceys on muuseas ainus piirkond Champagne'is, mille aladel asub lausa kolm AOC Appellation d'Origine Contrôlée apellatsioonitähist:

Champagne - Les Riceys tervikuna asub Champagne'i kõige lõunapoolsemas osas, veidi lähemal hoopis Burgundiale kui Champagne'i põhjaosale. Seeläbi on piirkonnas soojem kliima, mis aitab viinamarjadel saavutada suuremat küpsust. Šampanjad sellest piirkonnast on pigem täidlasemad, soojemad ja puuviljasemad võrreldes põhjapoolsemates piirkondades toodetuga.

Rosé des Riceys on vaikne (mullideta) rosé vein, tuntud ka kuningliku veinina tänu Louis XIV kiindumusele selle roosa veini vastu. Ta avastas selle, kui Versailles' töötajad tõid selle kaasa oma kodulinnast Les Riceys. Sellele veinile annab ainulaadse, õrna roosa värvuse ja põnevama maitseprofiili mullitavate šampanjade juures vähemlevinud matseratsioon ehk meetod, mille käigus viinamarjamahl on lühikest aega kontaktis viinamarjakestadega. See annab veinile ainulaadse, õrna roosa värvuse ja keeruka maitseprofiili. 

Coteaux Champenois, samuti vaikne vein - viinamarjad on samad, mis on lubatud vahuveinide jaoks: punaste veinide puhul Pinot Noir ja (Pinot) Meunier ning valgete veinide puhul Chardonnay. Tegelikult on ka ülejäänud neli šampanjamarja igati lubatud - kui aga kohtate nendest Coteaux Champenois´ vaikseid veine, maitske kindlasti ning saatke foto meile ka!

.