“Käsitööõlle ja tavalise õlle vahel on piisavalt erinevusi, et põhjendada nii kallimat müügihinda kui tohutut valikut. Erinevus õlles algab eelkõige toorainest ja õllemeistri teadmistest koos julgusega katsetada. On ju mõistetav, et mingi vahe siiski on vanaema kootud kindapaaril võrreldes näiteks Aasia päritolu masstoodanguga, mis samuti kätte läheb ja oma “töö ära teeb”. Sealt see vahe tulebki, mingist kasumiahnusest ei saa me craft-õlle puhul vähemalt Eestis veel niipea rääkida.” ütleb Urmas Linnamägi.

Olles maitsnud väga paljude riikide ja kultuuride käsitööõllesid, ütleb Urmas, et eestlased võivad uhked olla. “Eesti käsitööõlle tase võrreldes muu maailmaga on fenomenaalselt hea! Punkt. Ilma igasuguse vajaduseta keskpärast ilusaks rääkida. Eestis käib palju vägagi teadjaid õllesõpru ning nende kommentaarid on enamjaolt ühte auku – vaid paariaastase kogemusega on Eesti mikropruulid õppinud rohkem kui n-ö vaba maailm on seda teinud aastakümnetega, millega mõõdetakse käsitööõllede hilisemat ajalugu."

Halb või hoopis hea? Urmase kõige suuremad maitseüllatused on päris samuti SIP kaupluse lettidelt. “Alles hiljuti maitsesime taas mitmeid uusi õllesid, mis lisaks sellele, et nad on väga hapud, on ka veel väga soolased. Tundub eemaletõukav? Kui põnevate maitsetega katsetada ei julge, siis võib-olla küll. Kui aga julged, siis näiteks sour-õllede tipptootja, Itaalia päritolu Del Ducato poolt pruulitud ja vanas saksa gose-õllestiilis õlu “Kiss Me Lipsia” ongi nagu soolase mere maitsega musi kuumal suvepäeval!”

Põnevaid avastusi on Urmase sõnul kindlasti vaadilaagerdusega õllede hulgas, mis on küll kõike muud kui kergelt joodavad. “Laagerdatakse ju õlut nii rummi-, viski-, konjaki-, šerri-, tekiila-, veini- ja mistahes muudeski vaatides. Ka täpselt sama baasõllega oleks tulemused teineteisest vägagi erinevad. Nende õllede puhul jätkub tihti väikesest pudelist “magustoiduks” mitmele õllesõbrale.”

Kõige populaarsem õlu SIP veini- ja õllepoes on Urmase sõnul alati “uus õlu”. “Kui kõik uus enam nii peibutavalt ei sära, siis väljakujunenud maitsele sobivaid eksemplare meie üle 1000 erineva õlle seast leida on mõnikord keeruline, kuid põnev ja meeldiv protsess!” Sommeljee sõnul mõjutab tootevalikult ka aastaaeg – suvel näiteks maitseb kergem õlu ning käsitöösiider.

Alkoholivabalt? Urmasel on häid uudiseid ka neile, kes alkoholivabast õllest siiani lugu pole pidanud. “Ka alkoholivabade õllede seas on juba mõnda aega olemas tooted, mis on vabalt suutelised ära petma suuremagi kogemusega õllesõpru, kellest mõned seni enesekindlalt teatavad, et alkoholivaba õlu ei ole õlu. Kui selline mõte pähe peaks ronima, siis SIPis on olemas kolm täiest erineva iseloomuga alkovaba õlut käsitööõlle maailma tippu kuuluvalt Mikkellerilt Taanist,” kinnitab ta ning lisab, et on nõus alkoholivabade õllede võimalikest maitsepuudujääkidest edasi rääkima alles siis, kui need kolm on korralikult jahutatuna eelnevalt ära proovitud.

Artikkel ilmus nädalalehe Eesti Ekspress lisas “Käsitööjoogid” (31. mai 2017).